Esimene läbinisti eestikeelne raamat

Esimene eestikeelne piiblitõlge, esimene tartukeelne Uus Testament. Kõige esinduslikum Riias trükitud eestikeelne raamat. 

Eestikeelse raamatu suursaavutuseks on “Wastse Testamendi” avaldamine 1686.a. Tartukeelse Uue Testamendi tõlkijateks olid pastor Adrian Virginius, tema pastorist isa Andreas ning teised abilised. Raamat oli määratud lugemiseks lõunaeestikeelsetele talupoegadele ja oli tõenäoliselt esimene läbinisti eestikeelne teos üldse.  Raamatut trükiti 500 eksemplari, Põhja- ja Lõuna-Eesti pastorite vastastikuste kaebuste tõttu aga keelati selle levitamine.  See on esimene läbini eestikeelne raamat. Suurem osa säilinud eksemplare on kvartformaadis (4˚) trükitud tavalisel trükipaberil, mida vesimärgina iseloomustab pootisarv. Ainuke Eestis teadaolev fooliokaustas (2˚) eksemplar trükitud kirjutuspaberil, millel on narripea kujutisega vesimärk, asub Eesti Kirijandusmuuseumim arhiivraamatukogus (Jaan Roosi memoriaalkogus) ja pärineb ilmselt tõlkija kogust Otepäält. 

Sellest Uuest Testamendist ilmus 20 uustrükki, viimane veel 1905. aastal.