Esimene värsistatud ja riimistatud eestikeelne lauluraamat
1656. aastal ilmus Tallinnas uus põhjaeestikeelne kiriku kodu- ja käsiraamat, milles esimest korda ka kirikulaulud eesti riimi seatud. Uus lauluraamat sisaldas 241 kirikulaulu silbilis-rõhulises tõlkes, mis on tõlgitud saksa, rootsi ja soome keelest, lisaks laule autorite originaalloomingust. Laulude tõlkijateks olid Heinrich Göseken, Martin Giläus ja Reiner Brockmann. Väljaannet redigeeris Tallinna Püha Vaimu koguduse pastor Georg Salemann. Raamat üllitati väikeses formaadis, et seda oleks mugav kirikusse kaasa võtta. Pole teada, kuivõrd uus,17. sajandi keskpaigas ilmunud lauluraamat talupoegade hulgas kasutust leidis ometigi ilmus lauluraamatust mitu trükki (1673. ja 1693. a), mis lubavad laiemat kasutust oletada.
Pealkiri
Neu Ehstnisches Gesangbuch, Worinnen die Kirchen-Gesänge Sel. Hn. Lutheri und anderer Gottseligen Männer in die gewöhnliche Melodeyen und gleiche Reimen verfasset sind. Zum Aufnehmen der Gemeine Gottes in Ehstland wolmeinentlich verfertiget und zum Druck übergeben Von Etlichen Pfarrherren im selbigen Lande. Reval, Gedruckt bey Adolph Simon, Gymn. Buchd. 1656.
Ilmunud
Reval : [s.n.], 1656 (Reval : A. Simon)
Raamatu kirje e-kataloogis Ester
Vaata ka kirikulaulude andmebaasi ja ja 1656 laule
Loe ka: Keel kütab kirgi 6. Laulud kirjakeelt vormimas / Külli Habicht, Külli Prillop // Oma Keel, 2024, 2.
_________________
"........Kuigi harimatud eesti koguduseliikmed ei pruukinud tekstist kohati aru saada, võisid 1656. aasta lauluraamatu laulud tänu rütmilisele ladususele ning kirikukeele kõrgele prestiižile talupoegadele siiski pähe jääda. Seda, et laulutekstid tõesti levisid, näib tõestavat kas või sõna põrgukonn eespool kirjeldatud oletatav tee rahvakeelde. Igatahes ilmus ilmus 1656. aasta lauluraamatust 1673. aastal praktiliselt muutmata kujul kordustrükk. Selles on mõni laul tõstetud ühest jaotisest teise, lisatud neli uut või seni avaldamata tõlget, pisut kohendatud üksikute värsside sõnastust ja ühtlustatud ortograafiat, kuid üldjoontes kahe trüki vahel põhitekstis olulisi erinevusi ei ole. 1693. aastal ilmus lauluraamatust kolmaski trükk, milles raamatu tiitelleht, laulutsüklite pealkirjad ja päised on tõlgitud eesti keelde ning laulude keelt on mõnevõrra toimetatud..." (Kristiina Ross)
