Jenowewa ellust; üks wägga armas ja halle lugemine wannemate ja lastele
Pärnu köster ja kooliõpetaja Lorenzsonn andis 1839. aastal välja esimese ümberjutustuse populaarsest Jenoveva loost, milliseid ilmus järgnevatel kümnenditel tosinajagu.
Tuntud legend on arvatavasti pärit 15. sajandi algusest – tagasilükatud armastaja esitab Jenovevale tema abikaasa ees alusetu süüdistuse abielurikkumises, mille peale viimane naise surma mõistab.
Timukad halastavad aga Jenovevale ja naine elab seitse aastat metsas, kus ta oma vahepeal sündinud lapse emahirve abiga üles kasvatab, enne kui abikaasa ta juhuslikult leiab ja õigluse jälle jalule seab.
Prantsuse jesuiidi René de Cerisiers`i 1638. aastal loodud versioon sellest legendist levis eriti laialt.
Eestisse jõudis Jenoveva lugu, vähemalt selle esimene trükivariant, Christoph Schmidi 1810. aastast pärit saksakeelse töötluse kaudu.
Lorenzsonni Jenoveva lugu ilmus kahes trükis (1841, 1853), kusjuures samal ajal ilmusid sellest ka teised töötlused, mille hulgas Kreutzwaldi oma oli kahtlemata kõige populaarsem.
(Eesti kirjanduse ajalugu 2016, lk 156)
