Samal ajal Jenoveva lugude buumiga jõudsid eesti keelde ka robinsonaadid, millest esimene ilmus samuti 1839. aastal.
See oli kooliõpetaja Johann Thomassoni tõlkemugandus Cristoph Schmidi teosest „Gottfried, der Einsiedler“ (Gottfried, üksiklane“), mis oli omakorda mugandus Daniel Defoe „Robinson Crusoe`st (1719).
Eestikeelne versioon, nagu selle alustekstki, oli mõeldud noore lugeja jaoks.
Lugu leiab aset tunduvalt tagasihoidlikumates mõõtmetes kui Defoe oma: torm kannab kaluripoisi üksikule saarele, kus ta elab kolm aastat.
Tänu õnnelikule juhusele märkab isa teda kaldalt ja toob poja koju tagasi.
Raamatuke osutus väga menukaks ja sellest anti välja kolm kordustrükki. Kuni 20. sajandi keskpaigani välja järgnesid Thomassoni raamatukesele teiste autorite robinsonaadid.
(Eesti kirjanduse ajalugu 2016, lk 157)