Aleksander Saksen, kes nimetas end „maarahva truuks sõbraks“, avaldas 1842. aastal õpiku „Lomisse Öppetusse-ramat, kus sees ärraselletakse, mis suur Jummal mailma peäle on lonud. Iggaühhele, kes öppetust tagganouab“.
Selle raamatu sissejuhatav osa käsitleb lühidalt maailmajagusid ning riikidest Vene riigi haldusjaotust.
Õpiku peamine osa käsitleb loodust, mistõttu peetakse seda esimeseks eestikeelseks looduslooõpikuks.
Holter alustas imetajatest loomadest: nelja käega imetajad ehk ahvid, kelle jalad on nahaga kokku kasvanud (nahkhiired) ja käppadega imetajad (närilised ja kiskjad).