Ammukaar

Okupatsioonide ja sõja tõttu soikuinud kirjanduselule üritas uut hoogu anda EV viimastel aastatel ajakirja Varamu toimetamisest rikastava kogemuse saanud Henrik Visnapuu, koostades ja toimetades 1942. aastal trükki uudisloomingut pakkuva koguteose „Ammukaar“ I. Autoritena on selles esindatud peaaegu kõik kodumaale jäänud kirjanikud vanema põlvkonna Oskar Lutsust ja Karl Eduard Söödist arbujate Heiti Talviku, Betti Alveri ja Kersti Merilaasini, enesest mõista on kaasatud Fr. Tuglas ja K. A. Hindrey, Visnapuu ise avaldas lüroeepikat. Väärib rõhutamist, et erinevalt Nõukogude tagalas ilmunud almanahhist „Sõjasarv“ on valdavalt tegemist kirjandusliku püsiväärtusega teostega, millele sõjapropaganda pole ränka pitserit vajutanud. Ajamärke mõistagi leidub, ent needki on läbi tunnetatud ja ehedad, nagu näiteks Marie Underi luuletus „Sõduri ema“ või küüditamisele osutav Artur Adsoni „Kaibuse laul“. Üheks võrukeelse luule pärliks on aga Juhan Jaigi krestomaatiline hümn „Mäki pere“.  

Ammukaar: kirjanduslik koguteos. I

Toimetanud Henrik Visnapuu ; kaane ja vinjettide puulõiked valmistanud Märt Laarman

Tallinn : Eesti kirjastus, 1942 (Tallinn : Vaba Maa)

Aasta hiljem ilmus Visnapuu koostatuna ka enam-vähem samade autorite loomingut koondav „Ammukaar“ II. Kavas olnud kolmandastki köitest pole alles jälgegi.     

🔎 ESTER

🔎 Täistekst 1. osa

🔎 Täistekst 2. osa