Europeia sarjas ilmub Arthur Rimbaud "Hooaeg põrgus; Illuminatsioonid". Eesti lugejani jõuavad prantsuse kirjanduse skandaalseimad tekstid
Hooaeg põrgus
Illuminatsioonid
Autor: Rimbaud, Arthur, 1854-1891, tõlkinud ja eessõna: Lauri Leesi, toimetanud Tiiu Viirand, kunstiliselt kujundanud Priit Rea.
Ilmunud: Tallinn, Perioodika, 1997 (Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda)
Suuri revolutsioone teevad noored inimesed. Kui Camille Desmoulins ööl vastu 14. juulit 1789 kutsus Palais-Royali aiakohvikus inimesi üles Bastille´d vallutama oli ta 29 aastat vana. Nooruke Saint-Just, montanjaaride Rahvapäästekomitee surmaingliks kutsutu, kaotas pea tapalaval kahekümne kuueselt. Napoleon Bonaparte viis 18. brümääril 1799 läbi õnnestunud riigipöörde 30-aastaselt. Kindlasti edestab Arthur Rimbaud nooruselt teisi revolutsionääre. Tema poolt läbiviidud revolutsioon kirjanduses, ja mitte ainult kirjanduses, sai teoks ajal, mil poeet polnud isegi 20 aastat vana. Tema närviline looming, sama närviline kui Vincent van Goghi maalid, on inspireerinud sümboliste, ekspressioniste, abstraktsioniste, eriti aga sürrealiste, kes Rimbaud´d lausa oma vaimseks isaks pidasid.
Arthur Rimbaud´st kui prantslaste imelapsest on juba ammu müüt saanud, nii nagu on müüdiks saanud Oscar Wilde, Edith Piaf, Modiliani või Isadora Duncan. Need on suurkujud, kelle loomingust uued põlvkonnad tihti kuigi palju ei tea, kuid maitselagedate teleseriaalide põhjal teatakse, et neil oli eriskummaline isiklik elu. Siit ka karjuvalt pedagoogiline vajadus Rimbaud´d “Europeia” sarjas avaldada. Halb on, kui kõrgharidusega kirjandusõpetaja tunneb nii kuulsat meest ainuüksi tema skandaalse suhte põhjal Paul Verlaine´iga. Katkend Lauri Leesi kirjutatud eessõnast.