Esimene tartukeelne lugemik

Tartus ilmus esimene tartukeelne lugemik - George Gottfried Marpurgi “Weikenne oppetusse ning luggemisse Ramat Tarto ma-rahwakooli laste tarbis”. Selle käsikiri sai auhinna Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi võistlusel ning ülikooli koolikomisjoni soovituse.

Pealkiri

Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis / [Georg Gottfried Marpurg]

Väikene õpetuse ja lugemise Raamat Tartu ...

Autor

Marpurg, George Gottfried, 1755-1835, autor

Ilmumisandmed

Tarto : [Georg Gottfried Marpurg], 1805 (Tarto : M. G. Grenzius)

Raamatu kirje e-kataloogis ESTER 

Täistekst KIVIKEses 

Mõistatusse- nink õppetusse sõnna.
Kik allustus om rasse.
Te tööd nink palle Jummalat.
Aiga möda asja käüwa.
ärrä arwa pennj karwast enge hambast.
El wõi katte asja üttellssi tetta.
El olle liggedalle male wet tarbis.
Ei olle ütsik ammet ni sant, et temma meest ei toida.
Ei olle weel päiw öddangul.
Ei tö enne löppe, kui kats kät rinna päle saap.
Ei sa ütsik töeta süwwa.
Üllekohhus ei saisa kottin.
Auw sel auwo sünnis.
Sedda ennämb kassi sillitetas, sedda kõrgem-
balle kass hända töstap.
Kui lindo nl laulo.
Eggal mehhel essi wiis.
Eggamees ommaga, waine sant kottiga.
Inniminne lät wannambas, tõbbi lät norembas.
Inniminne om lodu tüöd teggema, nink zirk
lendama.
Jota meest, kül mees näütap omma tabba.
Kahjo ei käü kiwwi möda, temma käup inni-
misse möda.
Kässi mõssep tõist.

Kawwa tettu kaunikenne, pea tettu pillapalla.
Kik ma ei kanna üttesuggust wilja,
Kik omma aiga ajap.
Kül

 

Mõistatused

Kül teggijal tööd om, maggaja! und.
Kes aino wälja aunap, se essi ilma jääp.
Kes el tahha kuulda se peap tundma.
Kes libbedat karnmp, se maggusat maitsap. Kes koera et söda, se södap warrast.
Kes palio lobbisep, se paljo wölsip.
Kes teisele hauda kaiwap, saddap essi sisse.
Kes wölsip, se. warrastap ka.
Kes wanuambide sõnna ei tahha kuulda, peap
Wassika nahka kuulma.
Kuitao ma, ninda wiis, kuitao zirk, nida laul.
Kui tao ma, ni wösso.
Kui tö löppep, sis löppep leib.
Kui tö om tettu, sis om hä hengada.
Kül eäl wööra lojussest saap lojust, ent wööra
leiwast ei sa leiwa.
Küllep aig wälja näütap.
Kun ei olle hirmo, sääl ei olle armo.
Llbbe keel herrltse meel.
Sedda armsamb lats, sedda ktbbadamb wits.
Mes noreus kokko pannep, sedda wannaus
löwwap.
Narri pöldo ütskörd,pöld narap sinno üttesakörd.
N i kui minna mötsale, ni möts minnule.
Ö ei olle kellegi söbber.
Olgo päiw ni pik kui ta om, siski täl öddang
saap....