Marahwa Näddala-Leht
1821.aasta 5. jaanuaril hakkas Äksi koguduse õpetaja ja Tartumaa praosti Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmuma „Marahwa Näddala – Leht“. Ajaleht oli kaheksaleheküljeline ja selle eest tuli maksta tellimisraha aastaks kuus rubla linnade postkontoritesse. Postkontorist saadi kätte ka värsked ajalehenumbrid. Kuus rubla oli suur raha ja talupoeg oli vaene. Nii koguneski esimese aasta lõpuks vaid 190 tellijat ning Masing, kes ajalehte ise rahastas, vähendas pärast esimest aastat tiraaži 500 eksemplarilt 350-ni. Aastakäigust müümata jäänud üksiknumbrid köitis trükkal raamatuks. Kokku sai „Marahwa Näddala – Lehte“ vastavalt selle ilmumisaastatele neli „raamatut“, aastatest 1821 – 1823 ja 1825, ja raamatuna püsis see talurahva lugemisvaras veel aastaid.
🔎 Masing
Marahwa Näddala-Leht
O. W. Masing koostas ja kirjutas ajalehte üksinda, toimetades iseenda järgi ka ajalehele saadetud üksikute kaastööliste (neid oli vähemalt viis) kirjatükid. Seega peegeldab nii käsitletud teemade valik kui ka nende esitlusviis eelkõige Masingu enda vaateid ja seisukohti.
„Marahwa Näddala – Leht“ lõpetas 1825. aastal ilmumise igasuguse eelteateta. Tellijaid oli lehel vähe Masingu enda rahakott sai tühjaks. Tuleviku jaoks oli sel ajalehel aga suur tähtsus: Masingu ajalehest said ergutust, õpetust ja julgust kõik järgmised eesti ajakirjanduse tegijad.
Krista Aru tekst. Vaata ka tema videot vanemast ajakirjandusest
🔎 Loe ka tema artiklit Tartu Postimehes
Ajaleht tõi talumehe paiksesse ja tööga täidetud ellu ennekuulmata lugusid: kaugeid ja lähedasi paiku, teisi rahvaid, sündmusi ammumöödunud aegadest, maailma ja elunähtuste iseärasusi, uusi imetabaseid leiutisi ja tehnika viimaseid saavutusi.
Konkreetseid nõuandeid tervishoiu ja põlluharimise kohta on ajalehes vähem ja juhuslikumalt kui uute majandusvõimaluste tutvustusi. Tutvustati kauplemist ja kaubandust, lina- ja humalakasvatust ning uusi tööstusettevõtteid (saeveskid, klaasivabrikud, riidevabrikud). Ajaleht selgitab raharinglust ning teeb ettepaneku asutada talurahvapank, et oleks koht, kust talupoeg võiks raha laenata.