Tuulemaa
Gustav Suits, „ Tuulemaa“, luulekogu - omariikluse eelne luule, Noor -Eesti
Tuulemaa
Luuletused 1905-1912
Autor: Suits, Gustav, 1883-1956, illustreerinud N. Triik.
Ilmunud; Tartu, Noor-Eesti, 1913 (Helsinki, Helsingin Uusi kirjapaino-osakeyhtiö)
🔎 - ESTER
🔎 - Täistekst - (Kreutzwaldi sajand, KMAR)
🔎 - Täistekst - (ADA)
🔎 - Tuulemaa kultuurisündmusena
„Tuulemaa“ (1913) sümbolistlik maailmapilt ületab teisi tolleaegseid – ning ka paljusid hilisemaid – oma tähendusliku mitmekihilisuse ning väljendusliku rikkuse poolest. Ajaloolisest vaatepunktist kajastub „Tuulemaas“ revolutsioonijärgne langusmeeleolu, poeedi ja tema põlvkonna pettumus, enneaegse vananemise tunne. Viited Eesti oludele on sagedased, mõnigi kord täiesti varjamatud („Laul Eestist). Luuletaja hingesurutist põhjustavad aga ilmselt ka üldisem elufilosoofiline kahtlus, pettumus ratsionalismis ja usus inimese olusid- muutvasse jõusse ning kõigest sellest suurenev üksindus- ja pidetustunne.
Paljud eeldatavalt konkreetse ajaloolise ja autobiograafilise lähtega luuletused pakuvad tõlgendamisvõimalusi filosoofilises plaanis – olgu tegemist nii erinevate luuletustega, nagu „Soolaugastel“, „Värisevate haabade all“, „Kerkokell“ ja „Tuulemaa“ (-tsükkel). Nõudlikus tertsiinis ülitiheda sõnastusega nimitsükkel („Tuulemaa I-IV) ja õhuline vabavärsiline impressioon („Värisevate haabade all“) tähistavad ühtlasi vormilisi piire, mille vahele asetub „Tuulemaa“ poeetiliselt mitmekülgne lüürika.
(Eesti kirjanduslugu 2001, lk 171-172)
📸 - Gustav Suits sel perioodil. - (Store norske leksikon)
