Tõde ja õigus“ IV ja V osadele määrati riigivanema auhind
Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ IV ja V osadele määrati riigivanema auhind
Riigivanema auhind oli Eesti kirjandusauhind, mida anti aastail 1934–1937.
Auhinna väljaandmise korra kinnitas Riigivanem Konstatin Päts 1932. aastal.
Auhind asutati sihiga tuua ergutust Eesti elu ehitavale kirjanduslikule loomingule aidates aineliselt kaasa parimaile kirjanikele nende võimsas rahvuslikus töös; ühtlasi sihiga virgutada Eesti linnu ja maakondi kui ka muid jõulisi Eesti ettevõtteid samasuguseiks sammeks, et meil kujuneks rida auhindu vaimuloomingu kõigile aladele.
1934 (1932 a. ja 1933 a.) algupärase kirjandusliku toodangu eest:
I auhind (1500 krooni) A. H. Tammsaare, romaani Tõde ja õigus IV ja V osa.
III auhind (750 krooni) Karl August Hindrey, novellid Välkvalgus ja Armastuskiri.
Žürii: Karl Terras, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, Johannes Semper, August Alle, Ants Oras. (tsiteeritud vikipeediast).