Ain Kaalep Aomaastikud - sulaaegne luule
Kaalep on eesti kirjandusele tähtis esmajoones tõlkijana saksa, prantsuse, hispaania, portugali, klassikalise ladina ja kreeka ja veel ligi kahekümnest muust keelest. Ta enda luuletused ilmusid esmakordselt 1962. aastal kogudes „Samarkandi vihik“ ja „Aomaastikud“.
Seejuures ei seisnenud Kaalepi innovaatiline element mitte ainult vabavärsis, mida siin kasutati, vaid – vastupidi –ka teistes, osalt rangetes vormides, mida autor valitses perfektselt. Temalt pärinevad ka esimesed haikud ja tankad eesti luules, ta tõi sisse või taaselavdas teisigi klassikalisi vorme, nagu gaseel. Viimasele, milles tavapäraselt mainitakse autori nime eelviimases reas, võttis ta endale araabia pseudonüümi Ain al-Qalb.
(Eesti kirjanduse ajalugu 2016, lk 513)