19. sajandi eesti kultuuriloo silmapaistvamaid allikapublikatsioone, mis muudab Kreutzwaldi ajastu elavaks ja huvitavaks
Autor
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Pealkiri
Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetus, I–VI
Aasta
1953–1979
Ilmumiskoht
Tallinn
-----
Eesti Kirjandusmuuseumi ajaloos on Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetuse avaldamiseks ette valmistamine olnud üks suuremaid ja pikaajalisemaid projekte. Selle monumentaalteose 6 köidet sisaldavad ajavahemikust 1833–1882 ligikaudu 70 kirjavahetust, tuntumad neist ka korduvalt välja antud kirjavahetus Lydia Koidulaga ja „Kalevipoja“ loomist alustanud Fr. R. Faehlmanniga. Köidete numeratsioon ei vasta aga ilmumise järjekorrale, sest esimesena ilmus 1953. aastal III köide, mis sisaldab kirjavahetuse Peterburis elanud akadeemiku, õigusteadlase ja orientaalsete huvidega folkloristi A. Schiefneriga. Toimetajad tõid põhjenduseks vajaduse alustada just vähem tuntud materjali avaldamisest.
Kirjavahetus Koidulaga jõudis trükki 1962. aastal V köites ning kirjavahetus Faehlmanniga 1976. I köites. Viimaste köidete viibimise põhjuseks oli sarja peamise toimetaja, luuletaja Betti Alveri abikaasa Mart Lepiku (1900–1971) surm.
Fr. R. Kreutzwaldi kirjakogu on esinduslik väljaanne, mis vaatamata selle algatamisele stalinistlikus Eestis ja pikale ilmumisperioodile ning enamasti äratuntavalt kohustuslikele passustele saatesõnades on ajaproovi vastu pidanud. Teose toimetamise, kommenteerimise ja saatesõnadega olid seotud meie parimad ajaloolased ja filoloogid – Eeva Aaver, Ea Jansen, Heli Laanekask, Abel Nagelmaa, Liis Raud, Aarne Vinkel ja mitmed teised. (Töö pälvis 1982. a. kultuuripreemia).
Kirjad ning neile lisatud asjatundlikud kommentaarid muudavad Kreutzwaldi ajastu ka tänapäeva lugejale elavaks ja huvitavaks. Pole sugugi tähtsusetu ka seik, et Kreutzwaldi saksakeelsete kirjavahetuste tõlkimisel said tööd kirjanike liidust välja heidetud ja põlu alla paisatud proosakirjanik ja tõlkija Leo Anvelt ning luuletaja Betti Alver. Kui oma loomingu avaldamine oli võimatu, sai ometi teha tellitud tõlketööd ning selle eest ka kurjadel aegadel leiva lauale.