Kolme katku vahel
Jaan Krossi esimene suurromaan, aga ka üldisem pöördumine proosa ja ajaloolise ainese poole sündis pika aja jooksul ja mitme juhuse kokkulangevuse tõttu.
Esmalt tuli ettepanek ajaloo-alase filmistsenaariumi kirjutamiseks, seejärel aga pihku sattunud kunagise Tallinna linnaarhivaari Paul Johanseni Saksamaal ilmunud artikkel Liivimaa krooniku Balthasar Russowi (1536–1600) eesti päritolust.
Võimaliku varaseima maarahva hulgast pärit intellektuaali kuvand mõjus võimsalt.
Stsenaariumi kärbiti, režissöör Virve Aruoja film „Kolme katku vahel“ (1970), peaosas Georg Ots, ei teostunud kavakohaselt, kuid paisuv materjal arenes kümne aasta jooksul ilmunud neljaköiteliseks romaaniks, mis haarab kogu Russowi elu.
Ühtlasi on see tõe otsimise raamat, milles on aimatavad nii paralleelid kaasajaga kui ka – Krossile iseloomulikul moel – ka autori enesega.
Oluline on ka peamine tegevuspaik Tallinn kui Krossile jäävalt kohaseim.
Võim, lojaalsus ja tõde on romaani keskseim ideekompleks.
Ja kuigi kroonik Russowi päritolu maarhva hulgast ei ole täit kinnitust saanud tänini, oli sel teosel oluline tähendus eestlaste eneseteadvuse ja euroopaliku identiteedi tugevdamisel kestva okupatsiooni tingimustes.
Võimu ning lojaalsuse ja nendega seotud sõna- ja mõttevabaduse motiive arendas Kross edasi oma järgmistes proosateostes.
Romaanist on ilmunud mitu kordustrükki ning tõlked hollandi, inglise, leedu, läti, poola, rootsi, saksa, soome ja vene keeles.
