Kuu teine pool
Kuula Loeb Aarne Soro. Režissöör Pille-Riin Purje, helirežissöör Külliki Valdma, toimetaja Piret Pääsuke. Salvestatud oktoobris 2023.
„Kuu teine pool” on Urmas Vadi esimene realistlik romaan, ilma ahvide ja mäkradeta – see on vihje tema romaanidele „Tagasi Eestisse” (2012) ja „Neverland” (2017).
Johanna Ross on iseloomustanud teost kui kujunemislugu ja suguvõsalugu.
Tema arvates on esimene kolmandik kujunemisromaan, seejärel astub peategelane justkui kõrvale ning „avaneb laiem ajaline panoraam ja aktualiseerub perekonnasaaga register.” (Looming 2024, nr 3.)
Romaani tegevus algab 1980. aastatel Tartus. Selle keskmes on ajale iseloomulik tuumikperekond – isa-ema, tütar ja poeg.
„Perekonna (ja romaani) süda on ema, kuid see süda on haige, loperdav süda”. (Lilli Luuk. Armastuse teine pool. – Vikerkaar 2024, nr 4/5.)
Ema kasutab perekonnas domineerimiseks oma haigust.
Tütar, peategelase õde, ei aktsepteeri seda ning katkestab emaga suhted.
Sassiläinud suhted ning tagasivaated eelmiste põlvkondade elule on selle romaani aineks.
Jutustaja arutleb, vaadates inimesi 1950.–1960. aastate fotodel, kas ka nemad „[ä]rkasid rahutult keset ööd, süda tagumas, hing rinnus kinni, ja polnud kedagi, kes suudaks neid hoida ja kuulata, mõista ja armastada?
Ja ka kõige lähedasemad inimesed näisid nii võõrad, nagu oleksid nad pärit teiselt poolt kuud.” (Lk 27.)
Kriitikutele ja lugejatele raamat meeldis.
Mari-Liis Müürsepp vihjas, et võib-olla on lõpuks ilmunud kauaoodatud „suur eesti romaan”. (Sirp, 26. I 2024.)
2024. a sai teos Eduard Vilde kirjandusauhinna ning U. Vadi tunnistati Liivi muuseumi kirjandusfestivalil Aasta Kirjanikuks.
