Esimene teadaolev eestikeelne aabits
Eestimaa piiskopi Joachim Jheringi algatusel olevat ilmunud eestikeelne aabits.
J. Jheringi teeneiks on ka maarahvale katekismuse õpetamise korraldamine, Tallinna gümnaasiumi ja toomkooli õpetuse taseme parandamine ning piiblitõlkimise edendamine.
Esimene teadaolev eestikeelne aabits pole säilinud.
Vaata, mida Aivar Põldvee räägib esimestest
Jheringi aabitsa tekstid olid võetud Heinrich Stahli kirikukäsiraamatu esimesest osast ehk katekismuse osast (1632), seepärast võib seda raamatut nimetada ka Stahli aabitsaks. Tõenäoliselt oli tegemist aabitsatüübiga, mille formaat oli oktaav ning maht 1 poogen (16 lk). Aabitsad algasid suure ehistähega A, millele järgnesid alfabeedis väiketähed, suurtähed, vahel veel väiksemas šriftis tähestik või eraldi vokaalid, konsonandid ja diftongid, harjutussilbid (ab, eb, ib jne) ja numbrid, mis mahtusid paarile leheküljele, ülejäänu oli katekismus, kui just polnud lisatud kukepilti.
Loe ka Aivar Põldvee raamatut "Kuus Gottfried Forseliuse aabits-katekismust. Vanimate säilinud eesti aabitsate faksiimiled" Ilmamaa, 2026).
Vaata postitust