Riias trükiti tallinnakeelne “Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat”.
Illustratsioonideks kasutati kolm aastat varem ilmunud tartukeelse käsiraamatu puulõikeid.
See on ka esimene tallinnakeelne kirikuraamat, milles puudub saksakeelne tekst.
Riias trükitud põhjaeestikeelne käsiraamat sai ohtlikuks võistlejaks 1693. a. Tallinna väljaandele.
Tallinna piiskop Joachim Salemann saatis kuningale memoriaali, milles kaebas, et käsiraamat on täiesti harjumatus uues kirjaviisis.
Eessõnas on Jumalas puhkavaid pastoreid rängalt rünnanud ja eelmist käsiraamatut räpase talliga võrreldud (saksa keeles "Stall", viide esimese väljaandja koostajale H. Stahlile).
Kuninga resolutsiooniga 16. juulist 1695 raamatu kasutamine keelati.
Siiski seda Liivimaa põhjapoolsetes kihelkondades salaja kasutati.
Liivimaa uue kindralsuperintendendi Nikolaus Bergiuse taotlusel tühistas kuningas Karl XII keelu 21. VII 1703 ja lubati käsiraamatut kasutada, kui eessõna on asendatud uuega.
Uus eessõna eesti keeles telliti S. H. Vestringilt, kuid sõjaolukorras jäi see trükkimata.
Saksakeelne eessõna on ainsana säilinud Augsburgi Riigi- ja Linnaraamatukogu eksemplaris.
https://www.ester.ee/record=b1684099*est
https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb11288779?page=,1
Digitaalsete kogude ja digiteeritud kultuuripärandi platvorm:
https://www.alvin-portal.org/alvin/view.jsf?pid=alvin-record%3A104791&dswid=-6094