Vanim säilinud tartukeelne aabits

Riias trükitud B.G. Forseliuse tartukeelne aabits on säilinud Lundi Ülikooli Raamatukogus.

Pealkiri

AEHIK ... / [B. G. Forselius ; A. Virginius]

Autor

Forselius, Bengt Gottfried, u.1660-1688, autor

Ilmunud

[Riga, Gedruckt bey Johann Georg Wilcken, Königl. Buchdrucker.], Anno 1698

Kirjeldus

A8-B4 [24] lk. : ill. ; 8° 168x92 (135x72) mm.

ESTER

TÄISTEKST

Forseliuse aabits oli uuenduslik. Et lugemine oleks lihtsam, jättis Forselius aabitsast välja tähed, mida eesti keel ei vaja. Samuti loobuti ka pikendus-h-st, millega märgiti pikki vokaale. H-täht ning täpitähed ä, ö ja ü said oma õige koha; pikad vokaalid kirjutati kinnises silbis kahe tähega. Sõnad maal, pool ja kool, mis Stahli kirjaviisis märgiti mahl, pohl ja kohl ja mis ajasid koolilapsed segadusse, olid nüüd maal, pool ja kool. 

Tähed ja häälikud langesid kokku. Silpe oli lihtne hääldada ning sõnadeks kokku lugeda. Kogu aabitsa tekst (s.t katekismus)  oli silbitatud. Forselius jättis ära suurtähed, sest nende hääldus oli ju sama, aga väljanägemine keeruline. 

Lugemise alustamiseks tuli ära õppida poole vähem tähti kui varem. Kaashäälikud ei nimetatud tavapäraste nimedega ka-el-em-en jne, vaid „tumma e“ abil ke-le-me-ne, mis on veel üks häälikumeetodi element. Oponendid nimetasid seda halvustavalt „mõmisevaks veerimiseks“.

Vaata Aivar Põldvee aabitsate videot 

Jupiteris