Vanim säilinud tartukeelne lauluraamat
Pealkiri
Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat, Kum[m]an egga suhre, kah töiste Püha n. muh Saisusse Laulo, sahwa löitus, kumma ennemuste sest önsast Luterussest, n. muist pöhist Mehist omma tettu n. ülleskirjotetu, nühd monnest Tarto-mah Kerk Issandist Sönna ütte sündmisse kombel kokkosäetu n. üttewihdu, Jummala Auwusz n. temma Koggodusse Tullusz. Rijan, Prentitu Johann Georg Wilkesse, Kunninglikko Rahmato Prentja man, 1685
Ilmunud
Rijan : [s.n.], 1685 (Rijan : J. G. Wilcken)
Ilmumiskoht
Riia
Kirjeldus
244 lk. ; 12° 15 cm.
Ainueksemplar on säilinud Stockholmi Kuninglikus Raamatukogus.
Laulud on 1656. a. põhjaeestikeelsest lauluraamatust tartueesti keelde kohandanud A. Virginius, L. Moller ja M. Schütz, toimetanud A. Virginius. - Fraktuur, kustos, päistiitlid. Vinjetid tiitellehel, lk. 228, 242 ja 244, päisliistud. Tiitellehe pööre tekstita.
Sõnas "kumman" on kasutatud m tähe lühendust (kriips tähe kohal).
Sisaldab saksa pealkirjade alfabeetilist registrit (lk. 229-233) ja eesti-saksa pealkirjade registrit (lk. 233-242).
126 riimitud laulu, lisaks seitse laulu varem käsikirjas levinud proosatõlkes. Sisaldab ka: Litania ; Collecta ; Se pöha Oddangko Söhmaja Önnistaminne.
Lauluvärsside tõlkijad olid Liivimaal tegutsenud saksa pastorid, ent nendegi tõlked polnud hästi õnnestunud ja 1690. a andis Puhja pastor Adrian Virginius trükki uue parandatud väljaande, milles ta oli värsse lihtsamasse ja ladusamasse keelde kohendanud.
