Keila pastori poeg Otto Reinhold von Holtz töötas pärast õpinguid Saksamaa ülikoolides isa järglasena ning oli Lääne-Harju praostiks.
Holtz oli kooliolude parandamise komisjoni liige, kalendritoimetaja ja tervishoiualase kirjasõna vahendaja, F.W. Willmanni „Juttude ja Tegude“ kolmanda trüki („Juttud ja Moistatussed“ 1804) toimetaja ja redigeerija. Tema enda stiililt küll tähelepanuväärsed lood kogumikus „Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks“ (1817) väärtustavad aga vagatsevat, pietistlikku elukäsitust.
Ta valdas väga hästi eesti keelt, oli 1816. a. talurahvaseaduse eesti keelde tõlkija ning Kreutzwaldi eesti keele õpetaja.
Holtzi tuntuimas loos „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa“ käsitletakse hästi antud looduskirjelduse taustal üsna veenvalt noorte armastuslugu.
(Eesti kirjanduslugu 2001, lk 50-51)