Tulimuld on eesti kultuuriloos ainulaadne ühemehe kultuuriajakiri!
Bernard Kangro toimetamisel alustas 1950. aastal ilmumist ajakiri, mis pidas vastu 43 aastat – ilmudes algul sagedusega 6, siis 4 numbrit aastas. Kuigi vahepeal ilmus selle päisesse ka teade, et tegemist on Välismaise Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti PEN-klubi väljaandega, jäi see algusest lõpuni ühe mehe toimetada. Kangro jõudlus oli erakordne, sest samal ajal oli ta ka suurima pagulaskirjastuse tegevdirektor ning loov kirjanik.
„Tulimullas“ ilmus nii luulet kui lühemat proosat, raamatuarvustusi kui ka artikleid-esseid kõige erinevamatel teemadel. Mõneti oli eeskujuks ilmselt vabariigiaegne „Looming“, ent „Tulimulla“ haare oli laiem ja autorkond üleilmne. Kodumaale ajakiri ei levinud ja seda leidus vaid suuremate raamatukogude „erifondides“, kuhu pääsemiseks tuli taodelda luba. Kangro ei teinud mööndusi kvaliteedi osas ja seetõttu on ajakirjas suurel hulgal ajaproovile vastu pidanud materjali. „Tulimuld“ väärib lähemat tutvust!
Raamatulugu