Laiem vaade

Laiendades vaadet saame esile tuua välismaal avaldatud eestikeelse trükise ja tõlked, eestlaste võõrkeelse kirjanduse ning siinsete mitte-eesti kogukondade väljaanded.  
 

Eestikeelse trükiste väljaandmisel ei piirdutud Eestiga. Rohkemaaarvuliselt tehti seda Nõukogude Liidus, Soomes, Lätis, Saksamaal, Šveitsis, Rootsis, Taanis, Ameerika Ühendriiklides. Nõukogude Liidus avaldati suuresti ideloogiliste mõjutustega raamatuid. Kokkuvõtvalt võiksime teiste puhul nentida, et nende seas on teadmiste pakkujaid, turismiväljaandeid, konkreetsete toodete reklaame, usukirjandust jm. 
 

Kodumaal avaldati eestlaste raamatuid ka võõrkeeltes. Keeltena saab esile tuua saksa, inglise, prantsuse, rootsi, soome keele. Paljuski oli tegemist teadustööde, Eestit ning kultuuri tutvustavate teostega. Eesti kirjanike (A. H. Tammsaare, August Gailit, Friedebert Tuglas, Ernst Enno, J. Oro jt) tõlked jõudsid välismaa lugejateni.   
 

Arusaadavalt avaldasid raamatuid siinsed mitte-eesti kogukonnad, kelledest võib esile tuua saksa, vene, rootsi ja juudi. Kui soovida nende puhul midagi iseloomustavat välja tuua, siis oleksid selleks saksa seltside väljaanded, vene ilukirjandus, rootsi haridusüllitised ja juudi tegevusülevaated.      
 

Kokkuvõtvalt saame nentida vähemalt 50 000 eestikeelse trükise ilmumist. Sellesse on arvestatud raamatud, brošüürid, kõik noodid ja kaardid.