Esimene eestikeelne füüsikaõpik
Esimene eestikeelne füüsikaõpik. Esimese eestikeelse kooliraamatute sarja 6. jagu - 1855
Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest
Autor: Schwartz, Johann Georg, 1793-1874, Tallinna keelde C. G. Reinthal.
Ilmunud: Tartu, H. Laakmann, 1855 (Tartu, H. Laakmann)
🔎 - ESTER
🔎 - Täistekst - (KIVIKE, EKM)
🔎 - Täistekst - (Digar)
🔎 - Vikipeedia
19. sajandi keskel hakati pöörama suuremat tähelepanu kihelkonnakoolide korrapärasele töölerakendamisele ja sellega seoses ka sobiva õppekirjanduse soetamisele. Suureks sammuks eesti kooliõpiku arengus oli Põlva pastori Johann Georg Schwartzi organiseerimisel kihelkonnakoolide tarvis aastail 1852-1861 Tartus seitsme õppeaine jaoks (8 raamatus) väljaantud õpikute sari „Koli-raamat“. Õigekirjutuse ja arvutamise kõrval jagati selles teadmisi geograafiast, loodusloost, füüsikast ja sündinud asjadest (ajaloost). „Koli-raamat“ lisas eestikeelse õpiku kujunemisloosse uue hinnatava osa – illustratsiooni. (Eesti kooli ajalugu 1989, lk 385-386). Vaata, mida räägib Anu Raudsepp esimestest kooliõpikutest järgmises
🔎 videos.
§ 24.
Süggawa Ma al, ma-kerra kestpaigas, on se tömbamisse-wäggi, mis Loja temmale on annud. Sepärrast püüdwad keik asjad, mis kukkuwat, liguwad, weriwad, wolawad, ikka süggawama kohha pole jooksta et liggemale saaksid ma-kerra keskpaika, kuhhu neid tõmmatakse. Kiwwi, mis mäe-otsas omma paiga peält ligutakse, werib mäest alla, et org ma-kerra keskpaigale lähhem on, kui mäe-ots. Jõggi jookseb merresse, e merri maddalam on, kui muud ma-kohhad, ja ma-kerra kestpaigal lähhem.
P a n g , mis kaewu serwast ärra tõukad, kukkub kaewu. Kui jõuaksime nisuggust süggawat kaewu kaewata, mis ma kerra keskpaigast läbbi-lähhäks maapinna teise poleni ja meie wissaksime kiwwi selle kaewu sisse, siis kiwwi ei tulleks mitte teisel polel wälja, waid ta peaks ma kerra keskpaigas kinni jama, sest et seal on otsego se pessa, mis Jummalast tõmbamisse wäele on lodud.
