Üle rahutu vee
„Üle rahutu vee“ on alustatud juba kodumaal põgenemise väljapääsmatuse aimduses, kuid valminud ja laagerdunud seejärel mitu aastat, ilmudes trükist kirjaniku 60. sünnipäeva paiku.
See on August Gailiti kõige realistlikum ja varjamatult nõukogudevastane romaan ilma igasuguse nipernaaditsemise ja romantikata, karm nagu elu ja saatus noil sõja, pagemise ja võõrsil kohanemise esimestel aastatel.
Romaani tegelased on piirsituatsiooni sattunud paadipõgenikud, kelle traumaatiliste lugude kaudu avaneb nii nende siseilm kui ka kogu situatsioon, milles Gailit näeb ajaloolist allakäiku ja lääneriikide reetlikkust okupeeritud väikeriigi ja eestlaste saatuse suhtes.
Et tegemist on õnnestunud ja mõtterikka romaaniga, sellele osutavad mitme kriitiku erinevad tõlgendused, viidetega psühhoanalüüsile, traumateooriale ja ajaloofilosoofiale, laiemas kontekstis on teoses nähtud ka võitlust vaimse nihilismi ja hingelise kaose vastu seniste väärtuste varingus ning uue tasakaalu otsingut.
Romaani lätikeelne tõlge ilmus peatselt Saksamaal (1951) ja hiljem (1954) kordustrükk New Yorgis.
Eestis ilmus „Üle rahutu vee“ filosoof Ülo Matjuse järelsõnaga (1998) ning jõudis Margus Kasterpalu dramatiseeringus 2012 ka Rakvere Teatri lavale.
AJATELG
Kultuurilugu
Raamatulugu