Kristian Jaak Petersoni tõusmine esimeseks eesti luuletajaks
Kristian Jaak Petersoni tõusmine esimeseks eesti luuletajaks
KJP oli väliseestlane: suurema osa oma lühikeseks jäänud elust veetis ta Riias. Eestis veetis Peterson napilt rohkem kui ühe aasta, mil õppis Tartu Ülikoolis teoloogiat.
KJP isa oli pärit Viljandimaalt Karula vallast ning töötas Riias eesti koguduse kiriku kellalööjana. Tema isa pidi Eestist noorena lahkuma ja ilmselt sai KJP Eesti-armastuse just isalt. Ema kohta on teada ainult, et ta ei olnud puhast eesti päritolu.
Fotol: Jakobi kirik Riias 1785.a.
KJP õppis Riia kubermangugümnaasiumis.
Aastal 1818 asus ta õppima Tartu Ülikooli. 
Haruldase keeleoskusega KJP oskas vähemalt 16 keelt: rääkis juba varajases nooruses eesti, saksa ja rootsi keelt, õpetas heebrea, kreeka, ladina, vene ja inglise keelt. Ta õppis araabia ja kaldea keelt ning huvitus Aasia ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeltest.
Kui KJP 20. saj hakul taasavastati, peeti teda tuliseks rahvuslaseks. Villem Reiman, kes 1901. aastal tema luuletused arhiivist leidis, kirjutab: „Ta on esimene haritud eestlane, kes ennast eestlase tundis olevat ja kes seda südamlikult ja avalikult igal pool püüdis üles tunnistada, kui vaevalt keegi teine pärast teda. Selle asja poolest läks tema nii kaugele, et tema ajuti – 1820. aasta lõpul ja 1821. aasta alul – avalikult Riia linnas eesti rahvariides käis.” (E.Ü.S. Album 1901)
KJP isa oli küll kirikutegelane, kuid tema looming ei piirdunud ristiusu ideedega, teda innustasid ka muistsed Kreeka tegelaskujud, ta ühendas ristiusu ja paganausu ideed, lepitas Kristuse Diogenesega.
„Laena mulle kannelt, Vanemuine!“ – nende sõnadega algab meie rahvuseepos „Kalevipoeg“. Seejuures on teada, et mütoloogilise Eesti laulujumala Vanemuise nime ei olnud eesti rahvalauludes varem kunagi mainitud. Petersoni võib pidada Vanemuise tegelaskuju toojaks eesti rahvusmütoloogiasse: nimelt uskus luuletaja ja tõlkija KJP, et eesti ja soome mütoloogia on sarnased, ta muutis Wäinämöinineni nime saksapärasemaks Wainemuineniks ja selle põhjal lõid Kreutzwald ja Faehlmann hiljem eesti rahvuseepose.
Loe KJP ilmavaatest.
Kuula: Laulja. Loeb Karol Kuntsel. 2010.