Aasta 2019 kuulutati eesti keele aastaks ja tähistati eesti keele riigikeeleks saamise 100. aastapäeva.
Aasta 2019 kuulutati eesti keele aastaks ja tähistati eesti keele riigikeeleks saamise 100. aastapäeva. Sel puhul võeti Emakeele Seltsi eestvedamisel ette Riia-Tartu keeleretk KJP jälgedes.
KJP kõndis maha pika maa Tartust Riiga: luuletajal oli vaja minna vanematekoju, kuid rahanappuse tõttu pidi ta minema jalgsi. Luuletuses „Laul“ kirjeldab KJP oma teekonda vanematekoju – need read kirjutas ta väidetavalt Valmiera lähedal Tuule kõrtsis.
Juba 1988. aastal pakkus Jüri Valge Postimehes välja rännaku idee, mis sai nüüd teoks: 9. juunil 2019 algas nädal aega kestnud keeleretk.
Keeleretke avakonverents toimus Eesti Vabariigi suursaatkonnas Riias 8. juunil, retk ise algas 9. juunil kl 10 Riias Kristian Jaak Petersoni mälestuskivi juures (Meness iela 1) ja lõppes 15. juunil kl 15.30 Tartus Toomemäel Petersoni mälestussamba juures.
Olulised olid konverentsid vahepeatustes, samuti avakonverents Riias 8. juunil ning lõppkonverents Tartu ülikooli muuseumis 24. septembril.
Osalejaid oli kokku üle 230 ning kõnnitud/pedaalitud maad umbkaudu 269 kilomeetrit.
Teekond Riiast Tartusse oli jagatud Annelinna, Treffneri, Poska, Petersoni, Härma, Tamme ja Rõngu gümnaasiumi, Riia eesti kooli õpilaste ja õpetajate ning Eesti üliõpilaste seltsi esinduste vahel.
Koolide vahel oli teekond ära jagatud, iga vahetus sammus (või sõitis rattaga) kümmekond kilomeetrit.
Vaata Emakeele Seltsi kodulehte.
Loe Jüri Valge artiklit ajakirjas Oma Keel 2019, nr 2.
Loe Tartu Postimehe artikleid.
Loe ka Tamme Gümnaasiumi kodulehelt.
Vaata meeleolukaid fotosid Õpetajate lehest.
Õpilaste valmistatud rännukepp läbis kogu teekonna ja see anti 15. juunil üle Tartu ülikooli rektorile.
Igasse päeva mahtus konverents eesti keele ja kultuuri teemadel, et laiendada õpilaste silmaringi.
Kuula ka saadet Eesti Lugu, mille autoriks on Piret Kriivan.
Kristian Jaagu jälgedes Riiga.
Räägivad Vara Põhikooli õpetaja Krista Tõnnov, Otepää Gümnaasiumi õpetaja Kaja Raud, Tartu Ülikooli muuseumi giid Silver Abozenko ja Valga muuseumi teadur Priit Riemann.