Varaseim teade esimesest eestikeelsest raamatust
Lübecki toomdekaani Johannes Brandes’i päeviku sissekandest 8. novembril 1525 selgub, et Lübecki rae otsusega arestiti vaat luterlike raamatutega - “vas plenum libris lutemnis, eciam missas in vulgari liuonico, lettico etestonico”. Hävitamisele määratud raamatud võisid olla tõlked Martin Lutheri 1524. aastal trükitud missaraamatust "Eynweyse Christlich Mess zu halteh".
Saksakeelsed missaraamatud sisaldasid ka liivi-, läti- ning eestikeelseid missatekste.
Raamatute hävitamisest
Raamatud kui „luterlik jõledus" arestiti ja kästi hävitada.
Jüri Kivimäe järgi: „Lübecki rae sekretär magister Paulus vam Velde tuli eelmisel õhtul esiteks minu juurde, seletades, et raad on pannud „Kuldsarves“ aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivimaa-, läti- ja eestikeelseid missaraamatuid, et [neid] ei saaks viia laevale, et [nad] ei nakatakse ristiusus veel harimata rahvast".
Jüri Kivimäe. Eestikeelsest trükisest anno 1525 (Eesti vanimad raamatud Tallinnas, 2000).
Inna Põldsami artikkel varasemast raamatuloost Tunas (2000, 2).
Väljavõte Brandes'i päeviku sissekandest.
Esimene eestikeelne raamat põletati avalikult turuplatsil ära vt Pekka Erelti artiklit Eesti Ekspressis 22.01.2025.
Kaduma läinud usutrükised aastast 1525 panid siiski aluse raamatusillale vt Jüri Kivimäe artiklit Postimehes 25.01.2025.
Väljavõtted Lübecki toomdekaani Johannes Brandesi päevaraamatust
Kolmapäeval, 8. novembril 1525
Lübecki rae sekretär magister Paulus vam Velde tuli eelmisel õhtul esiteks minu juurde, seletades, et raad on pannud Kuldsarves aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi-, läti- ja eestikeelseid missaraamatuid, et [neid] ei saaks viia laevale, et [nad] ei nakataks ristiusus veel harimata rahvast. Sellest hoolimata viis kaupmees, kellele [vaat] kuulus, aresti alla pandud vaadi vägivaldselt Travemünde poole, kusjuures kavatses seda Riia linna toimetada. Sellest ajendatud, käskis raad omakorda selle vaadi raamatutega ja koos kaupmehega kaariku peal kohale toimetada; kaks kaasosalist, kes tahtsid teda aidata ja teha kõikvõimaliku, et ta Lübeckisse ei jõuaks, pandi koos temaga ahelaisse ja toodi Lübeckisse raekartsa. Nüüd tõstatati raes küsimus, kas head raamatud tuleb koos halbadega ära põletada. Raad avaldas oma tahtmist [need] turuplatsil avalikult ära põletada. Sellega seoses tehti magister Paulusele ülesandeks, et ta ise, niipalju kui võimalik, raamatud üle vaataks. Too ei tahtnud seda teha ilma Lübecki kiriku teoloogiadoktori ja ketserlike asjade uurija doktor Wigbolduse osavõtuta. Teoloogiadoktor keeldus neid vaatamast, ilma et ta oleks auväärselt kapiitlilt käsku saanud. Sellepärast tegi raad korralduse, et doktorile kapiitlilt käsk tuleks. Lubasin samal õhtul kapiitli järgmiseks päevaks kokku kutsuda.
Laupäeval, 11. novembril 1525
/…/
Sel päeval pärast lõunat tulid teoloogiadoktorid, auväärsed isandad Gerhard Frille ja Wigbold de Meppis kokku auväärse isanda Hermann Ploniesi majas raamatute uurimiseks. Ja lähtudes rahvakeelsest ristimistalitusest kui ka teistest raamatukestest, näiteks missa laulmise korrast rahvakeeles, tegid nad raamatute pealkirjade järgi kindlaks, et need on luterlikud ja et neid võib tulle heita. Kuigi mõned neist olid segased [commixti], mida ei saadud lugeda ja sel põhjusel eraldati need ära, et nende jaoks omaette otsus teha.
Kultuurilugu
Raamatulugu