Varaseim säilinud eestikeelne raamat
Wanradt - Koelli katekismus on varaseim, ehkki küll ainult osaliselt säilinud eestikeelne raamat.
Oleviste kiriku pastor Simon Wanradt ning Pühavaimu kiriku eesti koguduse jutlustaja Johann Koell koostasid Tallinna rae ülesandel alamsaksa- ja eestikeelse luteriusu katekismuse. Raamatut trükiti 1500 eksemplari Hans Luffti trükikojas Wittenbergis. Tallinna raekohtu 1537. aasta otsusega keelati katekismuse levitamine ning eksemplarid kuulusid hävitamisele.
Katekismuse 11 lehe fragmendid leiti 1929. aastal Eestimaa Kirjanduse Ühingu Raamatukogus ühe konvoluutköite kaante täitematerjalina. Katekismuse fragmente hoitakse Tallinna Linnaarhiivis
Pealkiri
[Katekismus]
Koostaja
Wanradt, Simon, u.1500-1567
Tõlkija
Koell, Johann, ?-1540
Ilmumisandmed
Wittemberch [Wittenberg] : Hans Lufft, [1535]
Raamatu kirje e-kataloogis Ester
Katekismusest Vana kirjakeele korpuses
Katekismuse säilinud leheküljed Vana kirjakeele korpuses
Kaja Altof-Telschowi artikkel Wanradt-Koelli katekismus ja tema aeg
Pekka Erelti artikkel Eesti Ekspressis 22.01.2025.
Jüri Kivimäe artikkel Postimehes 25.01.2025.
Kivimäe järgi: 1929. aasta novembris, avastas baltisaksa ajaloolane Hellmuth Weiss (1900–1992) Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogus ühe 16. sajandi trükiste konvoluudi kaane täitematerjalist alamsaksa ja eesti keelse trükise 11 lehekülje katkendid.
Õnnelikult oli säilinud ka trükise lõpus olnud impressumi fragment, millest saab lugeda, et raamat oli trükitud Wittenbergis trükkal Hans Luffti poolt 25. augustil 1535. Need katkendid pärinevadki Wanradti ja Koelli kakskeelsest ning umbes 120-leheküljelisest katekismusest.
Kuidas leiti eesti vanim raamat / Aleksander Tiitsmaa // Olion 1930, nr 12, lk 17–18
Mullu talvel leiti Tallinnast Eestimaa Kirjanduse Seltsi raamatukogust 11 lehekülge eestikeelse vanima raamatu jäänuseid. Leidjaks oli mainitud raamatukogu hoidja dr. Hellmuth Weiss, kes uuris teaduslikuks otstarbeks eriti humanismi trükktooteid 16. sajandi esimeselt poolelt.
Ühel õhtul peale töö lõpetamist kõndides läbi raamatukogu ruumide märkas ta ühel riiulil õige vana oktaavköidet, mida varem polnud märganud. See köide oli kauaaegsest niiskusest ja hallitusest tublisti kõdunenud ning sisemise esikülje köitepaber oli niistunud kaane küljest lahti. See oligi õnn, mis viis leiutusele.
/nginx/o/2025/01/24/16611817t1h5f42.jpg)
Raamat, mille köitest leiti 1535. aasta Wanradt-Koelli katekismuse lehed, oli köidetud 1541. aastal Oleviste kaplani Gerth Kulemanni köitekojas. Foto: repro/Tallinna Linnaarhiiv
Vaadates seda lahtiniistunud paberit, nägi dr. Weiss, et köitetäiteks oli tarvitatud trükkpaberit. Juba esimesel pilgul märkas dr. W. vilunud silm, et see on tüübiline trükk XVI. sajandi esimeselt poolelt.
Hoolikamal silmitsemisel selgus, et see on eestikeelne ja on mingi katekismusetekst ristimise sakramendist.
Et XVI. sajandi esimesel poolel pidi olema ilmunud eestikeelne katekismus, selliseid oletusi oli olemas juba varem. Seda põnevam oli nüüd silmapilk, kus kõigi oletuste ja hüpoteeside tõenduseks paistis tükk reaalset eestikeelset katekismuse lehte.
Kohe teatas dr. W. leiust dr. P. Johansenile ja algas ühine töö. Kuuma vee ja auruga sulatati lehed lahti. /…/ Sajandite kestes oli see leht omandanud täiesti nahakarva kollase värvi ja toime, nii et teda märgata oli väga raske.
Terve õhtu sulatas ja aurutas dr. Weiss seda lehte, kuni see viimati eraldus, ja üllatuseks oli see katekismuse viimane leht, mille lõpus oli ka teade teose ilmumisajast ja trükkimiskohast: Trükitud Wittenbergis Hans Lufft’i trükikojas ja trükkimine on lõpetatud 25. aug. 1535. /…/
AJATELG
Kultuurilugu
Raamatulugu