Rehepapp
Melika Kindel ja Kadri Tüür on nimetanud Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp" "rahvausundi illustreeritud lühikursuseks". (Keel ja Kirjandus 2001, nr 3.)
"Rehepapi" sündmustik leiab aset 30 novembripäeva jooksul külas, kus koos külaelanikega tegutsevad Vanapagan, kratid, puugid, tondid, kodukäijad, külmkingad, mummid, katk, halltõbi jne. Hingedepäeval käivad kodudes koolnud esivanemad. Külakogukonna kõrval on ka mõisarahvas ja kirikuõpetaja, kes mütoloogiliste olenditega ei suhestu. Nemad langevad kõige julmema röövimise osaliseks.
Rein Veidemanni arvates toetub rahvusmütoloogilise "Rehepapi" populaarsus kahele Kivirähki kirjanikuomadusele - pajatamisele ja pühaduse naljaks pööramisele. (R. Veidemann. 101 Eesti kirjandusteost.)
"Rehepappi" on mängitud teatrilaval (Endla, 2006), sellest on tehtud ooper (Tauno Aints, Vanemuine, 2013) ja film (rež Rainer Sarnet, 2017).
Katre Kikas: Sest see, mis eristab Kiviräha vanapagana-lugude käsitlust folkloorsest, on tema katse lülitada nad laiemasse rahvausu konteksti, kohandada rahvausule omase enesesäilituspüüdega, kuigi mõneti teisel tasandil.
Loe rohkem Rehepapp ja Vanapagan, Kivirähk ja Tammsaare: kaks vaadet rumala vanapagana lugudele. Katre Kikas (Eesti Kirjandusmuuseum, teadur)
