Ühiste kaante all ilmub Jaan Rannapi lastelugude paremik. Raamatu kaante vahele mahub ka üks Agu Sihvka lugu koomiksina, mille on joonistanud Edgar Valter.
Lastekirjanik Jaan Rannapi „Koolilood“ on valdavalt lood vaatemängulistest äpardumistest.
Musteräparduja on muidugi Agu Sihvka ning aruande vorm, mille Rannap on tema tempudest jutustamiseks valinud, tundub olevat ideaalne, omas žanris algupärane ja ületamatu. Iga kord on minategelane millegagi hakkama saanud, tal tuleb „kõik ausalt ära rääkida“ ja tõendada, et ta tegutses parimate kavatsustega. Noore lugeja samastumine protagonistiga on sajaprotsendiliselt tagatud: pole võimalik mitte kaasa elada poisikesele, keda täiskasvanud süüdistavad. Paturegister omakorda on ajastuomaselt loosunglik ja jabur: „Kuidas ma rikkusin aukülalise ülikonna“, „Kuidas ma soodustasin gripiviiruse levikut“, „Kuidas ma rikkusin internaadi öörahu“, „Kuidas ma häbistasin kooli nime“ jne. Agu Sihvkal ei õnnestu end kordagi süüst puhtaks pesta, kuid iga lugeja on valmis seda temaga jagama – niivõrd sümpaatsed on pahategude tagamaad: puhas tegutsemistahe, uljus ja uudishimu. Anti Saar https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/igavene-ohtuoode/