Luuletused II
Autor: Anna Haava [pseudonüüm]
Ilmunud: Tartu : K. A. Hermann, 1890
Anna Haava esimesed kolm luuletuskogu, mis kõik kandsid lihtsat pealkirja „Luuletused“ I, II ja III (1888, 1890, 1897), tähendasid nii Koidula traditsioonide jätkamist kui ka süvenemist ja avardumist.
Enamjaolt oli see armastusluule ja seega temaatika, mis polnud tingimata uudne.
Aga Haava luuletused ilmutasid jõulisust ja intiimsust, mida seni eesti luules veel polnud.
Mõnikord on luuletused ülevoolavalt rõõmsad, võivad aga olla ka mõtisklevad ja raskemeelsed; hõlmatud on kogu inimtunnete skaala.
Romantilise tundeuima asemel oli siin tunda võltsimatut siirust.
Sellega tabas luuletaja ajastu hingust, millega saab seletada ülipositiivset vastuvõttu, nii et õige pea järgnesid kordustrükid. Luuletaja püsiv populaarsus põhineb ta varasemal loomingul.
(Eesti kirjanduse ajalugu, lk 270).