Karl August Hermann kirjutas esimese Eesti kirjanduse ajaloo.
Kõige põhjalikumalt käsitles ta varasemat eestikeelset kirjandust kuni 19. sajandi alguseni, tuues ka palju näiteid kirjanike töödest, tollasest kirjaviisist.
Uuemast eesti kirjanduse (Hermanni järgi alates 1855) puhul tutvustas Hermann palju erinevaid kirjanikke ja luuletajaid koos elulugude ja teoste pealkirjadega, andes hinnanguid nende tööle.
Teiste kirjanikega võrreldes kõneles ta pikemalt enda eluloost ja saavutustest kultuuri alal.