Iseseisvusmanifest

Kõige olulisamaks vabariigi aegseks pisitrükiseks on 1-leheküljeline manifest Eesti iseseisvumisest. Eestimaa kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva) vanematekogu võttis 18. veebruaril vastu otsuse koostada iseseisvusmanifest. Tekst kiideti heaks Tallinnas 21. veebruaril 1918. Edasi alustasid mitmed saadikud teekonda erinevatesse Eesti linnadesse peidetuna kaasas manifesti kirjutusmasinal paljundatud tekstid.

Täpselt pole teada kuipalju eksemplare Pärnus trükiti. Avaldatud arvudest kaldutakse 20.000 kasuks. Pärnu variandi „Manifest Eestimaa rahwastele“ lõpul on dateering „Tallinnas, 21. veebruaril 1918“. Tallinnas redigeeriti teksti ning see hakkas kandma pealkirja „Manifest kõigile Eestimaa rahwastele“. 24. veebruaril korraldati manifesti trükkimine Päevalehe trükikojas, algul käsipressil, hiljem kiirpressil. Ilmselt käsipressil trükitul puudub ajaline dateering, kiirpressi omal on 24. veebruari dateering. Manifesti ettelugemised Tallinnas toimusid 25. veebruaril. Manifest trükiti ka Paides Adolf Seidelbergi trükikojas. Tõenäoliselt on tegemist variandiga, millel pealkiri „Manifest Eestimaa rahwastele“, kuid ilmumisaasta ja koha kohta andmed puuduvad.

 Pärnusse jõudis 23. veebruari pärastlõunal kella  4 paiku rongiga Eesti Ajutise Maavalitsuse asjadevalitseja Jaan Soop. Kohe organiseeriti manifesti trükkimine Aleksander Jürvetsoni trükikojas ning valmimisel hakati seda linnas üles kleepima. Õhtul kell 8 luges Eesti Maapäeva saadik Hugo Kuusner tõrvikute valgel „Endla“ teatri rõdult iseseisvusmanifesti ette.

Manifest Eestimaa rahwastele 

Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu, 1918 

Iseseisvusmanifesti esialgsed trükivariandid, esimesed   äratõmbed dateeritud 21. veebr. 1918 (ka faksiimiletr.);   dateerimata variandid trükitud Paides ja Tallinnas;   manifesti ametlik tekst dateeritud 24. veebr. 1918, ilmus ka Riigi Teatajas nr. 1, 1918  

ESTER

Täistekst Tallinna trükikoja variant

Vaata juurde

Hetk ajaloos.

Manifest