1920.–30. aastail oli Eesti Kirjandus peamisi kirjanduslooliste lühiuurimuste ja arvustuste avaldajaid; olulised olid ka keele-, rahvaluule-, etnograafia- ja ajalookäsitlused.
Kaasannetest olid olulised „Eesti raamatute üldnimestik (1924–39)” (4 köidet).