1916 Johannes Aavik, „ Mis on keeleuuendus?“ - omariikluse eelne keeleuuendus
Johannes Aaviku õpingud ja intensiivne tegelemine teiste keeltega viisid teda veendumusele, et eesti keel on mitmeski mõttes ebapiisav, ebapraktiline, vähearenenud ja kohati ka inetu. Just see viimane aspekt oli tähtis: nimelt leidus mõningaid sakslasi, kes pidasid eesti keelt ilusaks, ja et Aavik oli kõige saksaliku vastu, pidi ta põhimõtteliselt ka seesuguseid estofiile millegagi šokeerima. Kõigele lisaks näitas see aspekt, kui väga oli siin tegemist esteetilise, järelikult kunstiküsimusega. Teel Euroopasse oli Aaviku jaoks igal juhul hädavajalik, et eestlastel oleks sel puhul kasutada ka kaasaegne keel, mis oleks vaba ilmsetest saksa ja vähemas mahus vene mõjutustest ning saaks teadlikuks omaenda põhialustest. 20. sajandi teisel kümnendil arendas ta oma ideid, avaldades neid arvukates kirjutistes ning spetsiaalselt selleks tarbeks asutatud sarjades.
(Eesti kirjanduse ajalugu 2016, lk 318)
📸 - Tuglas-seuran arkisto
🔎 - Ele Süvalep. Kirjallinen Noor-Eesti - (Tuglas-seuran jäsenlehti 2/2006)
🔎 - Nooreestlased, Aavik, Joh[annes] - (kirmus)