Laulud, päevaraamat ja kirjad
Eesti Kirjanduse Selts alustas eesti kirjanduspärandi publitseerimist. Esimesena ilmus Kristian Jaak Petersoni kogumik “Laulud, päevaraamat ja kirjad”.
Laulud, päevaraamat ja kirjad
Autor: Kristian Jaak Peterson (1801-1822); korraldanud ja redigeerinud Aino Paltser
Gümnaasiumi lõpuklassis pani Peterson kokku oma esimese luuletuskogu „Kristiani Jaago Petersoni laulud Riialinnas 1818“. Samal ajal alustas ta ka mõttepäeviku pidamist „Kristian Jaak Peterson, ehk see, mis ta mõtles, ja tegi, ja kuidas ta elas, ja mis ta teada sai oma elo sees …17. eluaastast elu otsani“. Ta tegi seda eesti keeles, pikkides teksti tsitaate kreeka, ladina, prantsuse, saksa, inglise, vene ja araabia keeles.
Ühtekokku on Petersoni luuleloomingust teada 21 eestikeelset luuletust. Neile lisandub kolm saksakeelset, mis avastati rohkem kui sada aastat pärast luuletaja surma. Alles Petersoni sajanda sünniaastapäeva paiku avastasid ta loomingu eesotsas Gustav Suitsuga euroopalikku kultuuri ihalevad nooreestlased. Ootamatult selgus, et Petersoni enneolematutes vabavärssides oli Euroopa Eestis kohal juba 19. sajandi algul!
Peterson tuli, et jääda. Tema sünnipäeval 14. märtsil tähistame emakeelepäeva, kus laulame eesti keelele kiitust. Üleilmastumise tuhinas peame aga ikka Petersoni sõnadega küsima: „Kas siis selle maa keel /Laulu tuules ei või/ Taevani tõustes üles/ Igavikku omale otsida?“ (Kristi Metste videoklipist)
Järgmisel slaidil räägib Kristi Metste lühivideos K. J. Petersonist.
Vaata, mida räägib Kristi Metste pikemas videos
