Riigiraamatukogu
Riigiraamatukogu aastast 1918 (praegune Eesti Rahvusraamatukogu)
1918. aastal asutati Riigiraamatukogu (praegune Eesti Rahvusraamatukogu). Algul oli tegemist riigiasutuste ühtse raamatukoguga, 1938. aasta seaduse järgi riigiasutuste teadusliku keskraamatukoguga.
🔎 - Monument Raamatukogule - (Digar)
1922. aasta Riigiraamatukogu kodukord nägi ette lugejate jaoks trükikataloogi. Selle koostamist alustati 1924. aasta suvel. „Riigiraamatukogu raamatute nimestik“ ilmus 1925. aasta oktoobris. Järgnesid aastate 1929, 1931, 1935, 1937 lisanimestikud. Kuna raamatukogu soetas ohtralt uuemat kirjandust aktuaalsetel päevaprobleemidel, siis tekkis vajadus operatiivsemate nimestike järele. Selleks hakkas 1937. aastast ilmuma „Riigiraamatukogu Teataja“.
📖 - Eesti Rahvusraamatukogu - (Digar)
Asutus, mis aastatel 1918-1940 kandis nime Eesti Vabariigi Riigiraamatukogu, oli kõigepealt Parlamendi raamatukogu, mis asus Toompea lossi ühes tiivas ja seda said kasutada vaid Riigikogu liikmed.
1935. aastal loodi Riigiraamatukogu juurde eesti trükiste arhiivkogu, mis pani aluse Eestit ja Baltimaid käsitleva kirjanduse süstemaatilisele komplekteerimisele.
Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt nimetati raamatukogu 1940. aastal ümber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, mis hakkas täitma ka avaliku raamatukogu ülesandeid.
1953. aastal anti raamatukogule Fr. R. Kreutzwaldi nimi.
1988. aastal nimetati Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu ümber Eesti Rahvusraamatukoguks, mis asus täitma klassikalisi rahvusraamatukogu ülesandeid.
1989. aastal taastati Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu staatus.