Krutsifiks
Mitmekülgse poliitiku ja diplomaadi Karl Asti (1886–1971) ehk kirjanikunimega Karl Rumori mahukaim teos „Krutsifiks“ on ainulaadne romaan eesti kirjanduses.
Palju maailmas ringi rännanud kirjanik elas aastail 1941–1957 Brasiilias ja esindas konsulina maakaardilt pühitud Eesti Vabariiki.
Kohalik eksootiline miljöö ja ajalugu inspireeris teda aga nii, et tosina aasta jooksul kirjutas ta 19. sajandi lõpul Brasiilia kirdeosas usuhullusest alguse saanud nn Canudose sõjal põhineva romaani.
Sama sõda on andnud alust ka Peruu kirjaniku Mario Vargas Llosa romaanile „Maailma lõpu sõda“ (1981).
Mõlema kirjaniku peamiseks allikaks on olnud üks ja sama teos – sõjandusinseneri Euclides da Cunha 1902. aastal ilmunud esseeromaan „Sertaanid“.
Samas ei ole Rumori „Krutsifiks“ ajalooline ega ka maagilisrealistlik romaan.
Rumori kirjeldused on ratsionaalsed ja realistlikud, kuid aeg ja ruum ei ole konkretiseeritud.
Pigem on tegemist kustahes toimuda võiva massipsühoosi allegooriaga.
Hukatusse viiv idee levib massidesse, kui leidub võimsa sisendusjõuga eeskõneleja, prohvet Antenor, kes on oma mustanahalise jüngriga homoseksuaalses suhtes.
Prohvet põlgab massi, kuid teda kannustab olukord, kus hulkade ja isiku vahekord ei allu enam kontrollile ega arvustamisele.
Antenori võib samas pidada ka väärastunud tundeeluga valeprohvetiks, kelle atribuudiks on roosikrantsi asemel ahvipeaga nukuke, mis kristlikus kunstis sümboliseerib pigem pattu ja kavalust.
Rumor ei hoidu vägivalla ja usueluliste veidruste kujutamisest ning selleski mõttes on tegemist eesti kirjanduses erandliku teosega.
1989. aastal ilmus romaan kodumaal kordustrükis.
Endel Nirk: Esmailmumisest alates on „Krutsifiks“ täit tunnustust pälvinud oma sõnavararikkusega, mis aastakümneid võõrkeelses keskkonnas viibinud autori puhul on seda üllatuslikum.
AJATELG
Kultuurilugu
Raamatulugu