Mana. Eesti kultuuri ja kirjanduse ajakiri = International journal of Estonian literature, art and science / toimetaja Hellar Grabbi
Ilmunud: Alexandria (Va.) : [s.n.], 1957-1999
Mana oli nõukogude tsensuurist ja paguluse tabudest vaba ajakiri Rootsis ja USA-s.
Kultuuriajakirja Mana ideele panid 1957. aastal aluse noored mehed Rootsis Ivo Iliste ja Alur Reinans. Peatoimetajaks sai Ivar Grünthal, lennuka sulega esseist ja luuletaja, ameti poolest parasjagu arst Visbys Gotlandil, hiljem Göteborgis.
Algusest peale kuulutas ajakiri vabameelsust ja avatust maailmakultuurile, vastandudes mõneti Bernard Kangro ainutoimetatud Tulimullale, ning püüdis mitte kapselduda paguluse teemadesse.
„Meie latentne jõud on suur; managem ta esile kivistusest kirgastuma,“ kuulutab toimetaja ajakirja avanumbris.
Esialgselt kvartalikirjana kavatsetud väljaanne kolis 1965. aastaks üle ookeani USA-sse ja sai värvitrükis kunstilisema ilme sealse toimetaja Hellar Grabbi käe all.
Harvenes küll ilmumise tsükkel, kuid säilis mõlema toimetaja nõudlikkusele vastav kvaliteet.
Kirjandust ja kultuuri kodumaal ja paguluses nähti laiemalt ja võrdväärseina, mistõttu arvustati ka Eesti NSV-s ilmunud kirjandusteoseid ning avaldati värvikaid reisikirju kodumaa külastustest.
Rohkesti avaldati ka ülevaateid maailmakirjandusest ja tõlkeid.
Sekka juhtus ka autoreid kodumaalt – näiteks Ain Kaalepi näidend ja Linnar Priimäe-Ants Juske manifest „Tartu sügis“.
Erifondi ja keelatud kirjanduse hulka kuulus Mana kodumaal oma vabameelsuse tõttu aga niikuinii, kuigi mõned numbrid pääsesid salamisi ka läbi raudseesriide.
Ühtekokku ilmus ajakirja 62 numbrit, mõned neist kaksiknumbrid, välimuselt väheke ebaõnnestunum 61-62 nägi kehvadel aegadel 1992 ilmavalgust Eestis Andres Ehini käe all ja sai Arne Merilalt sarjata, ent vahepealse ilmumata 59. numbriga viis meie mees Washingtonis Hellar Grabbi 1999. aastal töö väärika lõpuni.
Ajakirja 60. numbrit kannab Eesti Rahvusraamatukogus välja antud Mana koondsisukord ja todagi sirvides saab näha, et ajaproovile on ajakirja sisu vastu pidanud tänini.
Kultuurilugu
Raamatulugu