Ütsik täht
Samal ajal ja otsekui võistluse korras kaastuulisuilase Kalju Lepikuga esikraamatu avaldanud Raimond Kolk (1924–1992) manifesteerib selles läbinisti võrukeelsust, ehkki tema järgmistes kogudes murre taandub.
Aga sellega on ta saavutanud kohe rahvakeelse ja maalähedase luuletaja staatuse.
Kodumurre soosib minevikumälestuste jäädvustamist ja seetõttu kannabki esimene tsükkel pealkirja „Mustjõgi“, mille kallastelt Sarust Lõuna-Võrumaal Kolk ka pärit oli.
Siin on nii süngust kui huumorit.
Teises osas „Tühi õdak“ on kriitik Ristikivi näinud maailmamuret, millel siiski kodumaaigatsuslik tagapõhi.
Aga nagu võrukeelse luule klassikule Adsonilegi omane, nii tungivad ka Kolga luulesse kolmandas tsüklis matuse- ja kaduvikumeeleolud, kuna neljandas tsüklis leidub nukravõitu huumoriga tembitud olupilte.
Maamehelik tervenisti ja mullast lahti juurdumata on see Kolga luule, mille väärtusi vaagides on Ristikivi pidanud olulisemaks just Kolga loomingu murdekeeles lugemist, mitte aga luuletaja vastutulekut murret mitte valdavale lugejale.
AJATELG
Kultuurilugu
Raamatulugu