Tartu Ülikooli kirjandusprofessori kolmas luulekogu.
Seal on ajaluulet, armastusluulet, poliitilist luulet.
Suits on kindlasti sõjaeelse Eesti vabariigi tähtsaim luuletaja Underi kõrval.
„Kas on selleks tarvis 20. aastasaja teisel aastakümnel ligineda oma neljakümnendale eluaastale, et meelde tuletada vana Calderon de la Barca tunnetust:
L a v i d a e s s u e n o – e l u o n u n e n ä g u?
/___/ Kes oleks siin, Läänemere ja Soome lahe vahelises maanurgas, veel mõne aasta eest tavaliseks tõeks uskunud Alasuitsu rahva Toompeale tõusmist!
Olen näinud selle imetaolist teostumist, mille eest mitmete sugupõlvede usutunnistajad on surma läinud.
Olen kaasa elanud ka nobeda vaatuste vahetuse, kus unistus on muutunud hullustuseks, idee ideetuseks.
(Gustav Suits, Kogutud luuletused. Stockholm, Eesti Kultuuri Koondis 1963, lk 169).