Esimene säilinud eestikeelne kalender
Esimene eestikeelne kalendriseeria Eesti-Ma Rahwa Kalender, ehk Täht-Ramat hakkas ilmuma arvatavasti 1720. a-st.
Kalender ehk tähtraamat oli üheks esimeseks ilmalikuks raamatuks.
Kalender jagas talurahvale igapäevaeluks kasulikke nõuandeid, õpetusi ja uudiseid laiast maailmast. Et kalendrid olid suunatud lugemiseks, ilmusid nad esialgu hilissügisel – ajal, mil talutööd tehtud. 19. sajandi teisel poolel oli kalendrite ilmumine nii massiline, et tihedas konkurentsis hakati neid avaldama juba jaanipäeva paiku.
Esimene eestikeelne kalender “Eesti-Ma Rahwa Kalender” hakkas ilmuma 1720. aastakäigust Tallinna trükkali J. Köhleri väljaandel, jätkasid tema pärijad. Kalender on olnud laialdasemalt levinud rahvaraamatuid. Eelkõige oli ta abiks ajaarvamisel, tõi ka muid teatmeid nagu päeva pikkus, aastaaegade saabumine, kuu- ning päikesevarjutused, näitas mitmesugusteks töödeks ning toimetusteks soodsad päevad ja 1778. aastast ka laadateated. Nädalapäevade nimed tulid kalendrisse 1780. a. Huvitavad olid ka kalendrilisad, mis tõid igal aastal uusi usulisi ja silmaringi avardavaid lugemisi, kasulikke õpetusi, vestlusi, jutte, valme ja luuletusi. Kõik selle aja kalendrilisad on anonüümsed. Suur osa nende toimetajaist on selgitatud. Kalendrid on säilinud suurte lünkadega.
Enne!
Ärrakulutaminne
selle
1732 aasta peäle.
Pärrast Kristusst sündimist.
Neljast aasta aiast ning nende
kattetullemissest.
Talwest.
Talwe tulleb katte/ kui me.e jures
pääw kcigelühhem/ ning Ö keigepitkem on: Se on jo sündinud minnewal 10mal Ioulo-ku päwal. Neäri-ku annab esflteks külma / tuult ning lund / agga lähhäb pea pehmele ning
):( 4
sul-