Esimene eestikeelne täispiibel

Pealkiri

Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti- Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Essimesses otsas on Üks öppetus ja maenitsus nende heaks, kes Jummala sanna omma hinge kassuks püüdwad luggeda. TALLINNAS, Trükkis sedda Jakob Joan Köler. 1739. Aastal

Ilmunud

Tallinn : [s.n.], 1739 (Tallinn : J. J. Köhler)

Kirjeldus

[14], 1087, [1], 308, [6] lk., 1 l. vaselõikes frontispiss : ill. ; 4° 228x178 (202x156) mm

ESTER

TÄISTEKST

Tõlkija ja toimetaja A. Thor Helle ; tõlkijad H. Gutsleff, A. A. Vierorth, H. Chr. Wrede ; korrektuuri luges Chr. E. Bieck ; fontispissi graveeris Ph. Mattarnovy C. H. Strenge joonise järgi ; väljaandmist toetasid rahaliselt N. L. krahv von Zinzendorf ja H. J. von Bohn. - Vana Testament uuesti tõlgitud, Uus Testament 1715. a. trüki uus redaktsioon. - 6015 eks., fraktuur, kustos. Tiitelleht kahevärvitrükis, 3 puulõikeill. eri osade alguses lk. [1], [669] ja [3], vinj. lk. [14] ja lõpus lk. [1] ja [3], tekst kahes veerus

Vaselõikes frontispissi joonise autor oli ilmselt Jõelähtme pastori A. G. Strenge vend Carl Heinrich Strenge.

Kõige tähtsam ja pühalikum raamat kodus oli piibel, mida loeti tavaliselt neljapäeva ja laupäeva õhtuti ning pühapäeviti, ning seda tegi perepea. Uude majja viidi kõigepealt Piibel, Piiblit polnud hea kodunt välja anda, kuigi varasemalt võidi ka seda siiski ka teha, nagu räägib meile sissekirjutus Kurvitsa mõisa toapoisi Martini piiblis, et „se raamat on olnot kotto orro“ mõisa kingsepa Johani käes lugeda 1798. aastal.

Usuti piibli maagilist väge, kuid piibli liiglugemine (üle kahe korra algusest lõpuni) võis juba inimese hulluks ajada, ning see oli mittesoovitatav.

Piiblit ja lauluraamatut kasutati ka haiguste tõrjeks, näiteks puudutades haiget kohta raamatuga, samuti aitasid need pühad raamatud ennustada või vargaid tabada, olid tõhusad luupainajate ja teiste üleloomulike olendite vastu võitlemisel ja pidid kaitsma sõjaväljal püssikuuli eest.

Raamat oli saatjaks ka inimese viimasel teekonnal. Lahkunule asetati kaitseks piibel või lauluraamat rinna peale, et kurat tema hinge ja keha endale ei saaks varastada, ning surnu koduskäimise vältimiseks pandi lauluraamat talle kirstu kaasa ka.

🔍 Kuula, vaata ja loe:

Eesti lugu. Raamatuaasta- 

 Thor Helle piiblitõlge

Keelesaade. Piibli keel

Eestikeelsed piiblitõlked

Kümne aastaga peab valmima uus tõlge

Plekktrumm: Rahel Toomik

Eesti Piibliseltsi tegevusest

Tekstid

Piibel internetis

Piibel Vikipeedias

Piiblilugemise videod YouTube’is