Eestikeelne piksepalve
Tartus ilmus Urvaste pastori Johann Gutslaffi eestlaste rahvakombeid ja uskumusi kirjeldav teos “Kurtzer Bericht vnd Vnterricht Von der Falschheilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda” (“Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud Võhandu jõest Liivimaal ”). Raamatus on Erastvere talupojalt üles kirjutatud eestikeelne piksepalve, eestikeelseid lauseid, isiku-ja kohanimesid.
See oli seotud sündmusega, kus mõisnik ehitas hoolimata kohalike talupoegade vastuseisust pühaks peetud Võhandu jõele vesiveski. Kui seejärel algasid halvad ilmad ja viljaikaldus, siis peeti põhjuseks loodusvaimu pahameelt, ohverdati lepituseks härg ning piksepapp Vihtla Jürgen luges „Pikse palve“. Kui aga sellest polnud abi, lõhkusid talupojad veski maha.
Pealkiri
Kurtzer Bericht vnd Vnterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda. Daraus die Vnchristliche Abbrennunge der Sommerpahlschen Mühlen geschehen ist. Aus Christlichem Eyfer, wegen des Vnchristlichen vnd Heydnischen Aberglaubens gegeben Von Johanne Gutslaff, Pomer. Pastorn zu Vrbs in Lieffland. Gedruckt zu Dorpt in Lieffland, bey Johan Vogeln, der Königl. Universität Buchdrucker, im Jahr 1644
Autor
Gutslaff, Johannes, ?-1657, autor
Ilmunud
Dorpat : [H. Ohm), 1644 (Dorpat : J. Vogel)
Raamat e-kataloogis Ester
______________________
See vana tekst on olnud hiljem inspireeriv, ja nii on Aino Kallas kirjutanud 1930. aastal teose "Püha jõe kättemaks", mille järgi valmis 2024. a Lavakunsti eriala üliõpilaste ja Noorsooteatri koostöös lavastus. Kogu see teema - inimese loodusesse sekkumine ja looduse kättemaks - saab tänapäeva ökoloogiliste probleemide valgel uue sümboolse mõõtme.
