Jäälätted
Suurema osa oma elust Rootsis maapaos elanud Bernard Kangro (1910–1994) suutis jätta mõjuka jälje igasse kirjandusega seotud valdkonda.
Tõeliseks suurteoseks sai tema kuuest köitest koosnev Tartu-romaanide sari, mille esimene osa on „Jäälätted“.
Algse kavatsuse kohaselt pidi „Jäälätted“ olema lihtsalt üks psühholoogiline romaan ajasündmustest tumestamata ja muretu nooruse linnast Tartust 1930. aastate teisel poolel.
Tähelepanu keskmes on 4–5 noormeest, kelle psühholoogiline eksperimenteerimislust suunatakse sirelilõhnalisele ja mõneti salapäraseks jäävale neiule Asse Jairusele.
Asse uputab enda ning tema vabasurma põhjuseks on arvatavasti läbipõetud süüfilis, ehkki seda otsesõnu ei mainita.
Paistab silma mitme peategelase võrumaine päritolu kui Kangro loomingu ja teotahte alatine tagamaa akadeemilise Tartu kõrval.
Kangro kirjutab talle südamelähedasest ja hästi tuntud keskkonnast ning oma põlvkonnast, prototüüpidena võib ära tunda üliõpilasseltsi Veljesto liikmeid ja arbujaid.
„Jäälätete“ ilmumise järel ei lasknud tegelased autorist lahti.
Kangro jaoks polnud probleem äratada surnust üles esimeses köites surnud tegelane või luua unenäolisi episoode raudeesriidega lahutatud inimeste kohtumisest Stockholmis või Pariisis, sekkuda kommenteerijana romaani tegevusse, vahetada vaatepunkte või kasutada muid moodsa romaani võtteid.
Kangro tõestab veenvalt, et mis ei ole võimalik reaalsuses, on võimalik kirjanduses.
Sarja järgmistes köidetes kohtame viiteid Henrik Ibseni näidendile „Kui me, surnud, ärkame“ või sõber Ristikivi teedrajavale „Hingede ööle“.
Sarja edenedes saab üha olulisemaks Emajõe äärne linnaruum, mis ajuti asetub suisa peategelase seisusesse, nagu on seda Aleksandria inglise kirjaniku ja diplomaadi Lawrence Durrelli Alexandria-kvartetis, millega Kangro romaane on võrreldud.
Linnast läbi voolav jõgi ja legendaarne Kivisild koos sellel seisnud vetevoolu pidurdava kirjaga Siste hic impetus flumen sümboliseerib aja rahulikku kulgu.
Kivisilla õhkulaskmine on pöördepunktiks kogu sarjas, see on ühtlasi ka sõjaeelse akadeemilise Tartu häving, ühe mänguliselt alanud ajastu traagiline lõpp.
Aja rahulik kulg muutub maruliseks, romaanisari aga dokumentaalsemaks.
1969. aastal „Keeristule“ ilmumisega lõpule jõudnud sari hõlmab esmatrükis 1895 lehekülge ning selles esineb ligikaudu 200 nimelist tegelast.
Kangro Tartu-romaane on tunnustatud mitme paguluses välja antud auhinnaga ning Ants Oras on seda sarja nimetanud monumendiks, milles võrdväärselt Tammsaare „Tõe ja õigusega“ mõjuga pulseerib traagiliselt terve sõdadevahelise ajastu akadeemiline elu.
Tartu-sarja kordustrükk ilmus 2023. aastal (kirjastus Hea Lugu) Janika Kronbergi eessõnaga ja ajaloolase Toomas Hiio järelsõnaga iga köite lõpus, lisatud on ka hulk ajaloolisi fotosid ja linnaplaane.
AJATELG
Raamatulugu