Luuletaja Gustav Suits (1883–1956) oli üksiti meie esimene professionaalne kirjandusteadlane, kelle viimseni lihvitud loengud Tartu Ülikoolis omandasid legendaarse aura.
Suitsu kaasajal jõudis lugejateni küll nii paaris kogumikus kui ka ajakirjanduses ilmunud isikupärases keeles ja puhuti poleemiline esseistika, kuid akadeemilisema ja kokkuvõtliku uurimusena valmis „Eesti kirjandusloo“ esimene köide, alapealkirjaga „Algusest kuni ärkamisaja lõpuni“, alles paguluses Rootsis.
Raamatu kirjastajaks oli Eesti Kirjanike Kooperatiiv eesotsas Suitsu andekaimaks õpilaseks ja mantlipärijaks peetud Bernard Kangroga.
Raamat ilmumine oli ajastatud Suitsu 70. sünnipäevaks, kavas olnud teine köide aga jäigi kirjandusteadlase surma tõttu valmimata.
Suitsu kirjanduskäsitlus on meetodikindel ja pakitseb kultuuriloolisest eruditsioonist, näidates eestikeelse kirjasõna varajast arengut ajaloolisel taustal kirikukirjandusest ja estofiilide ajuti abituist mugandustest valgustusaja tuultes pärisorjusest vabanevate eestlaste hulgast pärit autorite rikkama rahvakeelsuseni.
Autori rõhutusel jätab ta kõrvale suusõnalise rahvapärimuse ja jälgib vaid kirjalikult kinnistatud sõnakasutust.
Eesti mõtteloo sarjas ilmunud „Eesti kirjandusloo“ uusväljaandele (1999) on koostaja Hando Runnel lisanud ajakirjandusest võetud üksikartiklid Suitsu kaasaegsete kandvamate autorite kohta, kelle hulka pidanuks kuuluma ka Gustav Suits ise.
Kultuurilugu
Raamatulugu