Liivimaa kubermangu kaart, mis on teadaolevalt ka esimene ja ainus lõunaeestikeelne kaart.
1838. aastal ilmus lõunaeestikeelne „Tarto- ja Wörro-ma rahwa Kalender ehk Täht-ramat 1839“, mille lisana avaldati Liivimaa kubermangu kaart, mida võib pidada esimeseks täielikult eestikeelseks trükitud kaardiks. Selle kaardi eripäraks on mitme kohanime lõpus lõunaeestiline liide „-liin“ (nt Kurresare-liin, Habsalo-liin), mis viitab sellele, et tegemist on hoopis lõunaeestikeelse kaardiga. See teeb sellest ka esimese ja seni ainsa teadaoleva lõunaeestikeelse kaardi. Kaardi koostamisel võis olla eeskujuks 1836. aastal ilmunud Carl Gottlieb Rückeri Liivimaa üldkaart. Erinevad Rückeri kaardid olid 19. sajandi II poolel väga laialdaselt kasutusel.