Eestikeelse teatri algus

Pealkiri

Saaremaa Onupoeg : Eestikeele näitemäng

TÄISTEKST

Autor

Koidula, Lydia, pseudonüüm, 1843-1886, autor

Autori nimi raamatus märkimata

Ilmunud

Tartu, [L. Koidula], 1870 

ESTER

L. Koidula näidendite “Saaremaa onupoeg” ja “Marret ja Mina ehk Kosjakassed” etendamisega “Vanemuise” seltsis sai alguse eestikeelne teater.

1870. aasta kevadel kolis „Vanemuine“ oma uude majja. Koidula soovitas  nüüd seltsi viiendat aastapäeva tähistada teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada. 24. juunil 1870 esietendus „Vanemuises“ Koidula lavastuses teatrimäng „Saaremaa onupoeg“ (1870), millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T. Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulisust ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T. Körneri jantlikku kosjalugu.

(Eesti kirjanduslugu 2001, lk 87)

Telelavastus "Saaremaa onupoeg"

Telelavatus

 "Saaremaa onupoeg" Jupiteris

Lydia Koidula esiknäidend Rakvere Teatri esituses (1985 a), kus on matkitud farsside tavalist konflikti. Isa tahab panna tütart vastumeelsele mehele - Saaremaalt pärit rõugearmilise näoga onupojale. Tütar Miina aga armastab teist ja võitleb oma südameõiguse eest. Lavastaja Raivo Trass, kunstnik Riina Babitševa-Vanhanen, muusikaline kujundaja Viive Ernesaks.

Mängivad Feliks Kark, Arvi Mägi, Väino Laes, Ants Viermann ja Üllar Võrno.