Kalevipoja rahvaväljaanne

Kalewi poeg. Üks ennemuistene Eesti jut. Kaheskümnes laulus

Võru: F. R. Kreutzwald], 1862 

(Kuopio, P. Aschan ja Co.)

 254, [4] lk.

[2.] trükk

ESTER

Vt ka "Kreutzwaldi sajand. eesti kultuurilooline veeb"

TÄISTEKSThttps://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/tekstiversioon?book_id=429

Kuula, mida räägib Marin Laak saates:

Eesti lugu. Raamatuaasta. Eepos "Kalevipoeg" 

Eepose avaldamise mõtte algataja oli Friedrich Robert Faehlmann. Pärast Faehlmanni surma aprillis 1850 usaldati eepose loomine dr Kreutzwaldile Võrus. On teda, et ta alustas „Kalevipoja“ kirjutamist proosas, kuid pärast tutvumist „Kalevala“ saksakeelse tõlkega märtsis 1853, otsustas ta luua ka eesti eepose luua värssides. 1853. aasta oktoobris oli Kreutzwaldil eepose käsikiri 12 looga valmis. See on säilinud ja asub kirjandusmuuseumis, kus seda on hakatud nimetama „Alg-Kalevipojaks“.

Et Vene-Tsaaritiigis kehtis tsensuur, pidi selle läbima ka „Alg-Kalevipoeg“. ÕES andis tsensorile esialgu vaid sissejuhatused. Ainuüksi neis nõudis tsensor muistse õnne ja priiuse-värsside kustutamist ja Vene kotka armutiiba ülistavate värsside lisamist. Selliste nõudmiste järgimine oleks aga eepose mõtte kaotanud! Nii hakati otsima võimalusi, kuidas tsensuuri vältida. 

Kreutzwald täiendas oma käsikirja järjest uute allikatega. Näiteks Viljandi maamõõtja Johan Lagose veel 1854. aastal saadetud fantaasiarikkast kunstmuistendist, mis rääkis „viikingi narrisõidust“ laevaga Lennuk– komponeeris ta eepose 16. loo, Kalevipoja teekonna maailma otsa. 

Esmatrükk, „Kalevipoeg, eine Estnische sage“ hakkas ilmuma eesti ja saksa keeles koos teaduslike kommentaaridega Tartus, ÕES-i vihikutes aastal 1857 ja tiraažiga 500 eksemplari. Viimase, viienda vihiku ilmumist 1861 loetaksegi eepose sünniaastaks. (Tekst Marin Laagi videost).

1860. aastal esitasid Peterburi teaduste akadeemia liikmed tiibeti keelte alal Franz Anton Schiefner ja soome-ugri keelte alal Ferdinand Johann Wiedemann „Kalevipoja“ Peterburi teaduste akadeemias väljaantavale tööstur Pavel Demidovi poolt 1831. aastal asutatud teaduspreemiale. Wiedemanni ja Schiefneri retsensioonid tõid Kreutzwaldile pool Demidovi preemiat summas 2500 assignaatrubla, mis võimaldas tal Kalevipoja trükkimist jätkata ja oma teost laiemalt levitada. 

Rahvale mõeldud raamat „Kalewi Poeg. Üks ennemuistene Eesti jut“ ilmus juulis 1862 Kuopios, Soomes tiraažiga 1000 eksemplari ja Kreutzwaldi kulu ja kirjadega.