Maa ja rahvas
Rudolf Sirge suurromaani tegevus toimub Kesk-Eesti maakohas võimuvahetuste aegu 1940. aasta suvest 1941. aasta Saksa okupatsiooni alguseni.
Peatähelepanu on keskendatud inimeste erinevale suhtele maaga ja sellest võrsuvatele konfliktidele, poolte valikule ja saatustele.
Stalini-järgses vabamas olukorras osutus võimalikuks mõtestada ka seniseid tabuteemasid nagu näiteks küüditamist.
Vastamisi on seatud sulasest ühiskonna ümbekorraldamise aktivistiks arenev Karl Allik, hilisem miilits, ja vanu väärtusi esindav maaomanik Logina Peter, kelle pojast saab metsavend.
Karlist saab Peteri küüditaja.
Tollases õhustikus tavatult ei varja autor oma hoiakut.
Juba omaaegne kriitika märkas ja hindas romaani polüfoonilisust.
Uuemal ajal on Aare Pilv nimetanud teost erinevaid kirjandustraditsioone ühendavaks hübriidiks ja lisanud olulise nüansi: „Romaani polüfoonilisus süvatasandil seisneb selles, et ta sisaldab korraga nii ametliku mälu kinnitust kui ka võimalust saada kergendust pealesunnitud mälupoliitikast.“
„Maa ja rahvas“ saavutas nii suure lugejamenu kui ka ametliku tunnustuse, 1957 sai Sirge ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ja peatselt kuulutati teos kooliprogrammis kohustuslikuks, ent 1960. aastate algul keelati ära selle dramatiseeringu lavastamine.